Valimispäevik: Teie olete lollid. Meile see sobib

Oleme palju pahandanud, et kampaania keskendub väiksema sissetulekuga inimestele suurema summa kättejätmisele, mitte aga loodava rikkuse suurendamisele. Reformierakond on ainus, kes räägib kampaanias tööjõumaksudest, mida oleks tõesti hädasti tarvis langetada.

Reformierakonna valimisreklaamis on aga mõisted segamini nagu puder ja kapsad – sihilikult mõistagi. Plakatil seisab: „Langetame tööjõumakse – nii jääb tööinimesele keskmiselt 756 eurot rohkem kätte.“ Küllap teatakse nii Reformierakonnas kui ka reklaami tootnud büroodes, et tööjõumaksude all peetakse silmas sotsiaalmaksu, mis koosneb ravikindlustuse ja pensioniosast. See on maks, mida maksab tööandja. 33% sotsiaalmaksu ei näe tööinimene oma pangakontol iialgi – see on summa, mille tööandja töövõtjaga palgaläbirääkimisi pidades brutopalgale alati juurde liidab (sellal kui töövõtja mõttes brutot netoks ehk tulumaksu maksmise järel kätte jäävaks summaks ümber rehkendab).

Küllap ollakse kuulnud sedagi, et tööjõumaksude langetamist on tarvis selleks, et luua kõrgema palgaga tarku töökohti, mille loodav lisaväärtus võiks kiduva majanduse kasvama panna: see omakorda veaks kasvama ka pisemad sissetulekud. Tööjõumaksude langetamise mõte pole mitte see, et tööandja maksu alt vabaneva summa võrra kohemaid igamehel palka tõstab, vaid selles, et ta saaks uusi töökohti luua. Protsendiga on aga teatavasti selline lugu, et mida suurem summa, seda suurem see 33 on. St selleks, et kellelegi kõva palka maksta, peab tööandja sellest kõvast palgast 33% riigile maksma – ja kuna sotsiaalmaksul lage meil pole, siis on see 33% teatud piirist alates juba absurdselt palju. Üldiselt sugeneb esmane arusaamine protsentidest juba algklassides koos murdude õppimisega.

Reformierakond oma valijalt aga selliseid teadmisi ei eelda. Kuna kõik lubavad rohkem raha kätte, lubavad ka nemad – konkreetsel juhul eheda totruse abil.